esmaspäev, 4. juuli 2011

Edward Morgan Forster "Vaatega tuba" (sarjast Eesti Päevalehe romaaniklassika, 2007)

See oli üks kummaline raamat, raskesti loetav. Teksti lugedes läksid mõtted paratamatult mujale. Mõtlesin, et ilmselt ei ole see minu raamat, aga siis järsku hakkas lugu ilmet võtma ja lõpp oli juba päris hea. Kuid tõenäoliselt uuesti ma seda raamatut ei loeks ega valiks.
Peategelane on noor neiu Lucy, kes otsib kohta elus; ainus, mida ta enda kohta teab, on see, et ta tahab olla iseseisev ja otsustada ning mõelda enda eest, mis iseenesest on tolleaegses ühiskonnas naisterahva puhul võõristav ja ebameeldiv. Seetõttu ta hoiab ennast hoolega tagasi. Kahjuks takistavad teda eneseleidmisel peamiselt kõik ümbritsevad inimesed; peale ühe erandi, kes teda vastupidiselt teistele innustab ja lugejale on kohe aru saada, et tegelikult algusest peale nagu natuke armastab kah. Kes loeb ja kaasa mõtleb, see leiab nii mõnegi tera ridade vahelt. Tegelikult on teos täis väga häid mõtteid, tsitaate, lausekatkeid, mis isegi vääriks üleskirjutamist ja meeldejätmist ning seda just muust tekstist väljakistuna. Kuid arvestagem, et (teose) elemente tuleb hinnata kogumis ning minu jaoks nad siiski nõrku detaile üles ei kaalu.
Siiski tuleb arvestada, et kui raamat trükki läks, oli autor alles 29 - seega pidi ta selle kirjutamise ajal olema veel noorem. Ja tuleb tõdeda, et enne põhjalikuma seisukoha võtmist oleks mõistlik lugeda seda autorit ka mõne tema hilisema teose näol. Või siis tõesti, olen ehk liiga noor (või vana) selle raamatu jaoks.
Hindeks 3. Soovitan ajaviiteks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar