teisipäev, 12. juuli 2011

Ernest Hemingway "Ja päike tõuseb" (kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1978)

Hemingway on kohe kindlasti üks mu lemmikkirjanik. Teda lugeda on nii hea. Tõesti hea. Kuid tuleb tunnistada, et see on maitse asi - tunnen nii mõndagi kodanikku, kellele ta kohe üldse ei sobi.
"Ja päike tõuseb" on Hemingway esimene teos. Kui see avaldati (1926), oli ta kõigest 27-aastane. Nii noor ja juba nii tubli. Autor on kaasanud teose kirjutamisel tohutul hulgal oma isiklikke kogemusi. Teose peategelane on Jake, kelle silmade läbi tema ja tema sõprade lugusid räägitakse. Kesksel ja olulisel kohal on Pamplona, Hispaania, kus on juunikuuse fiesta aeg ning millest võtavad osa nii Jake kui tema kaaslased. Autor on oma kogemuste alusel suurepäraselt kirjeldanud härgadega seonduvate võitlus ja muude traditsioonide kulgemist, toimumist, omapärasid, eripärasid jne - seetõttu ka label reisikirja kohta.
Põhiline mõte, mille sellest teosest enda jaoks avastasin, oli et nii lihtne, kuid samas mõtlematu on minna kergema vastupanu teed, mille tagajärjel võib teha vägagi haiget teistele inimestele. Nii et kui on mingi väikegi kahtluseuss, et ei peaks midagi tegema, siis tasuks selle teo üle eelnevalt sügavamalt mõtelda. Lisaks sellele, inimsuhete näol on tegemist ostan-müün-vahetan suhtega. Igaüks, kes annab midagi, saab (tahab saada) selle eest midagi vastu. Kui pole mida saada, on väga väike tahtmine ka midagi anda. Nii lihtne (ja masendav) see on.
Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et kui sain raamatu loetud, siis terve ülejäänud päev olin ma väga negatiivselt meelestatud ning see mõjus ikka päris rusuvalt, et inimestel on lõpuks ikkagi ükskõik kuidas teistel läheb. Nukker. Kuid oluline on arvestada ka, et tegemist on Esimese Maailmasõja läbi elanud noortega, kelle väärtused võivad olla paigast ära. Seda illustreerib ka suhe, milles peategelane Jake, kes on sõja tõttu jäänud impotendiks, armastab ühte daami nimega Brett. Viimane aga armastab lisaks Jake'ile paljusid mehi ning on abielus teise ja kihlatud veel kolmanda mehega. Tõenäoliselt on naispeategelase (ma arvan, et võin Brett'i nii nimetada küll) jaoks ülioluline intiimne lähedus, sest miks muidu ta käituks nagu käitub. See tähendab, et väärtused on inimeste jaoks erinevad. Kuid kõigest hoolimata on autor sellise naistegelase vastu armuline ja ilmselgelt mõistab teda.
Selle segase kirjelduse järel hindeks 5. Soovitan neile, kes ei karda masendust ja maailmavalu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar