pühapäev, 27. november 2011

Mihhail Bulgakov "Noore arsti märkmed. Morfium." (Kirjastus "Tormikiri", 2010)

Kõnealune teos koosneb kahest loost. Esimene lugu, "Noore arsti märkmed" on nagu nimigi ütleb, lugu noorest arstist, kes visatakse 23-aastasena otse ülikoolist kuhugi maakohta arstiks. Ta ülesannete hulka hakkavad kuuluma opereerimised, sünnitused, hambaravi ja üldse kõik, mida ette oskab kujutada. Ta on nii hirmul! Aga suudab endalegi üllatuseks ennast kokku võtta ja kõigest üle olla. Ta hakkab tegema suurepärast tööd. Mõnikord patsiendid ka surevad, see on loomulik. Aga endasse uskumine ja oma hirmude ületamine on see, mis teeb selle loo eriliseks. Kõlab nagu klišee, aga pole midagi teha - nii on see kirjapandud.
Teine lugu, "Morfium" (jälle, nagu nimi ütleb) on lugu eelmise looga sarnasest maakohta saadetud arstist, kes langeb narkootikumide mõju alla ja põhimõtteliselt aastaga laostab end füüsiliselt, vaimselt ning moraalselt. Tekst on kirjutatud päevikuvormis ja seetõttu on hea jälgida kuidas autor kirjeldab peategelase mentaalse seisundi tõuse ja mõõnu; kord ta tunnistab, et on põhjas ja teisel hetkel, arvab, et asi ei ole üldse nii hull. Lugu lõppeb moel nagu algusest peale oli teada, et see lõppeb.
Teose sündmustik toimub ajastul (1917-1918), mil Bulgakov ise oli ka just arstiteaduskonna lõpetanud ja siirdunud maale külaarstiks. Seega on kindlasti kirjutisse laialdaselt ka autori enda kogemusi põimitud. 
Mulle need lood meeldisid ja ahmisin need endale kiiruga sisse. Hindeks 4. Soovitan neile, kellel vere nägemine südant pahaks ei aja. Samuti neile, kellele meeldivad lühemad lood.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar