laupäev, 14. jaanuar 2012

Suzanne Collins "Catching fire" (Scholastic, 2009) ja "Mockingjay" (Scholastic, 2010)

Triloogia viimased kaks osa sama soojaga läbi loetud ning ilmselgelt on näha selles Stephenie Meyeri mõjutusi (Meyeri esimene raamat ilmus 2005, Collinsi oma 2008). Analoogilised armukolmnurgad Peeta-Gale-Katniss/Jacob-Edward-Bella ning üleinimlikku taluvust ja õnne nõudvad juhtumised. Erinevus on mõneti selles, et Videviku saaga ei olnud nii verine ning brutaalne. Temaatikad on küll kattuvad, kuid Hunger Games kaldub pigem oma ehmatava ning šokeerida püüdva kirjelduse ja sündmustikuga rohkem "Kärbeste jumala" suunas. Samuti jääb Hunger Games alla Videvikule sellega, et ei ole lüpsnud motiive kogu raha eest (ja see ei ole tegelikult halb). Jah, lõpus on küll ka lapsed, kuid raamat lõpetatakse Harry Potteri sarjaga sarnaselt - üks lühike kokkuvõtlik peatükk. Keskendutakse pigem üldiselt raamatu keskmes oleva riigi kodanike ülestõusu korraldamisele ja sellega seotud juhtumistele ning võimumängudele, kui niiväga peategelaste siseelu "armastab-ei armasta" dialoogi kajastamisele.

Andmaks triloogiale mõtte on sinna sisse põimitud väga palju väärtuspõhiseid ning eneseleidmisega seotud mõttekäike, seda, kuidas mitte heituda ning lootust kaotada ning kõigest kuidagi välja tulla. Mitte samasugusena, mitte tingimata parema või tugevamana, kuid siiski välja tulla. Kuidas suuremat pilti silme ees hoida ning millist maailma me siis tahame. Ning hämmastavalt palju on eneseohverdamise puudumist esmaraktsioonide puhul. Ehk siis tegelasi ei kajastata kui närvidelekäivalt hüvelisi ning ennastohverdavaid.

Humoorikas oli asjaolu, et nagu korralikule ameerika filmile kohane, siis peategelased said küll kuule ja peksurahet, kuid tehnika ja ravivõimaluste arenemisest tulenevalt ei suutnud miski osutuda surmavaks. Ning kui tahta, sai ka kõik armid eemaldatud. Kuid sõdimine käis siiski mõõkade-nugade-vibudega peamiselt. Jah, oli ka tulirelvi, kuid nende osakaal oli pea märkamatu. Samas ei ole see ka asi, mida fantasy-raamatute puhul kritiseerida, nii et las ta jääb.

Sari ise on haarav ning neile, kellele selline žanr meeldib, on suurepärane ajaviitelugemine. 5

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar