teisipäev, 31. juuli 2012

Toomas Vint "Kahekesi" (kirjastus "Eesti Raamat", Tallinn 1988)

Ma olen kuulnud Toomas Vint'i lugemas oma teksti - muidugi ei muuda see teksti sisu, aga annab sule taha näo. 
Lähemalt loetust. Tegemist novellikoguga, mille peamine toon on inimsuhted, nende hargnemine ja (h)arutamine. Kohati väga realistlikult vabameelne, mis on ehk tolleaegse (avaldatud 1988) Maarjamaa kohta üllatav ja julge. Aga võib-olla ei ole ka - ma ei tea, olin tol ajal liiga väike, et noid aegu mäletada. Kuid nagu öeldud, inimsuhete reaalne kujutamine igasuguse valehäbita; viimane võiks iseenesest ehk põhjustada nii mõnegi tähtsa keerdkäigu rääkimata jätmise. Ja olge ausad - krehvtine kraam on ikka kütkestavam. Seda enam, et see on tavaliste inimeste (võib-olla ainult natukene eriskummaline, kuid pigem siiski tavaline) elu.
Kuna ma lugesin kõnealust teost mingi paar nädalat tagasi ja vahepeal juhtus igasuguseid asju, mis panid teisiti ja muust mõtlema, siis peale ülalnimetatu on kõik mõtted peast kadunud. Nagu kiuste ei teinud ka üleskirjutusi ja seekord ma rohkem ei ütlegi. Aga mulle meeldis. Hinne 4.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar