pühapäev, 23. september 2012

Stanislaw Lem "Solaris. Eeden" ("Eesti Raamat", 1989)

Vanakooli põnevik, mille esimesest ulmeromaanist on ka tehtud kinoekraniseeringuid (mida kahjuks/õnneks ei ole sattunud vaatama, kuuldavasti pidavat Venemaa esmane versioon olema parem kui USA oma).

Mõlemal juhul on tegemist võõral planeedil toimuva tegevusega ning mõlemad on tegelikult pigem inimloomuse ning lootusetuse ülevaade kui midagi muud. Nimelt ühes või teises mõttes on mõlema romaani tegelased nn merehädalised - Solarises ülekantud tähenduses, Eedenis otseselt (raketi hädamaandumine võõrale planeedile ja kõik sellega kaasnev). 

Ma arvan, et ulme on hea vahend kirjanikele selleks, et kajastada mingit teatavat inimloomuse külge, mille väljatoomine tavakeskkonnas võib jääda märkamata või mõistmata. Eedenis oli mõneti intrigeerivamalt ning pilavamalt kajastatud inimeste vajadust kõike endale mõistmatut tõlgendada läbi oma arengutaseme ning oma mõttemudelite, jättes oma kinnisidees tähelepanuta selle, et võib-olla võõras tsivilisatsioon ei ole sama, mis enda kogemus. Teatavad järelkajas olid Eedenis ka maailmasõdadest ning just sellest, kuidas teatavaid (inim)gruppe mingi käitumise või arvamuse omamise pärast pagendati ning isegi hävitati. Kõige selgemalt kajastatakse muidugi ulmeromaanides alati inimeste uudishimu. Ning sellega kaasnevat ettevaatuse tuulde heitmist ning sellega kaasnevaid häid ja ebamugavaid tagajärgi. Ning paratamatult tõi viltuse muige näole Eedeni lõpp, mil hädamaandumise teinud rakett oli siiski töökorda saadud ja eemaldus Eedenist, ilusast ja ootamatusi täis planeedist:
"Imeilus," sõnas Insener. "Kaldusime kursist seepärast kõrvale, et ta nii kaunis oli. Tahtsime ju ainult temast üle lennata."
"Jah," kordas Koordinaator, "tahtsime ainult üle lennata..."
"Haruldane sära. Teised planeedid pole nii puhta säraga. Maa on lihtsalt helesinine."
Nad silmitsesid ikka veel ekraani. 
"Jäid sinna?" sõnas Koordinaator tasa.
"Jah. Ta tahtis nii."
"Arvad?"
"Olen selles kindel. Ta eelistas, et meie saame teavet, mitte nemad. See oli kõik, mida me võisime tema heaks teha."
Mõnda aega vaikisid mõlemad. Eeden eemaldus. 
"Kui puhas," sõnas Koordinaator. "Aga... tead? Tõenäosusteooria järgi peaks olema veel ilusamaid."

Tasane ja rahulik lugemine, võib ajaviiteks ära kuluda. 3.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar