pühapäev, 7. oktoober 2012

Dag Solstad „Üheteistkümnes romaan, kaheksateistkümnes raamat“ (Loomingu Raamatukogu 1996/5-6)

Mõni aeg tagasi lugesin Dag Solstad'i "17. romaani" ja lugemikust otsides avastasin, et sissekannet ma teinud polnudki. Kahju - oleks abiks olnud. Solstad on Norra kirjanik; nagu põhjamaalased ikka, lihtsad sõnad, aga sügavad mõtted. Stiililt sarnane Knut Hamsun'ile (romaanitekstist nähtub, et Solstad'i suur eeskuju/lemmik on Ibsen).
Huvitav, et ma neid romaane niipidi lugesin. Kui kellelgi peaks olema võimalus, siis lugege ikka esmalt 11. ja siis 17. romaani nagu kronoloogiliselt peakski. 
Keskne tegelane 11. romaanis (ka 17.-ndas) on kodanik Bjørn Hansen, kes mingil hetkel tüdineb oma elust ja muudab midagi kardinaalselt. Ise selline vaikne ja hellik vend. Siis tüdineb jälle ära ning teeb mingi uue triki. 17. romaanis tuleb välja, et ta on ka vanglas pidanud oma tegude eest vastust andma. Selline huvitav karakter - jutt on mömm, hirm on tal nahas, aga teeb trikke. 
Lugemiseks soovitan neile, kellele Hamsun meeldib. Igatahes 4.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar