pühapäev, 10. veebruar 2013

Tony Allan "Hauad, hauakambrid ja muumiad. Eri kultuuride matmistavad" (Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2006)

Nagu mu väikevend kord ütles, et ta on küll suur poiss juba, aga ikka on hea ja meeldib lugeda raamatut, kui mõni pilt ka sees on. Kõnealune teatmeteos (populaarteaduslik) annab piiratud ja pilukil pilguheidu matmiskommete kirjusse maailma. Vahelduseks väga huvitav lugemine ja ilusad kirjud pildid annavad palju juurde. 
Targemaks sain ka ja kuna see ongi asja mõte, siis väga hea. Näiteks oli täiesti normaalne, et suure juhi või tähtsa isiku surma korral tapeti suur hulk inimesi, kes temaga koos maeti. See komme oli muideks levinud terves maailmas ja erinevatel ajajärkudel. Ma ei hakka küsima, mida see meile ütleb, sest see eeldaks pikka ja argumenteeritud vastust.
Lugedes ja kaaskondsetega loetu üle arupidades ilmnes, et hääldan mõningaid sõnu valesti. Näiteks "etruskid" - panen rõhu esimesele silbile, aga normaalne eestlane panevat rõhu sõna lõppu. Usun, et selles on süüdi mu Lõuna-Eesti päritolu ja sealne keelekeskkond.
Hea ja huvitav vaheldus. Tõelistele teadlastele kindlasti huumori valdkonda kuuluv teos, aga tavainimesele silmaringi avardav. Hinne 4. 
Post scriptum. Ei soovita (igaks juhuks) lastele ega nõrganärvilistele. Pildid on tegelikult morbiidsed ja hea kujutlusvõime korral võivad osutuda väga hirmuäratavateks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar