esmaspäev, 10. juuni 2013

Raimond Pähn "Katõsa näütõmängu. Kaheksa näitemängu" (Piip OÜ, 2010)

Suure hurraaga ostsin selle kogumiku - ikkagi võrukeelsed näidendid, miskit kodukandist. Aga - võta näpust - epic fail. Loodan, et keegi ei võta järgnevat kui anonüümset lälinat, aga ma tõesti pidin sellega maha saama. Käsi südamel - ma ei ole varem selliseid kommentaare kuhugi lisanud.
Tavaliselt ma püüan olla võimalikult vähe kriitiline ja ikka innustavalt kirjutada, aga... Kui autor ei austa lugejat, siis miks peaks lugeja tedagi austama. Tunnistan ausalt, lugesin poolteist näidendit ja rohkem ei olnud soovi. Võib-olla läks paremaks (aga kuna võis ka minna samamoodi edasi, siis ei hakanud proovima; ei tea kas halvemaks läks, vaevalt); kui keegi loeb ja läheb paremaks, siis andke teada ning ma hakkan oma sõnu sööma.
Näidendite süžee oli moodustis telenovela'st, Shakespeare'i romantikast ja H. C. Andersen'i muinasjuttudest; aga et täit pilti saada tuleb sinna lisada ilma speller'ita tekstitöötlusprogramm ja autor, kes ei luba oma sõnu toimetada. Ma tean, et see kõlab hirmsalt, aga nii on ja maitse üle pole mõtet vaielda. Võib-olla olen mina fantaasiavaene inimene ja tõesti mõni teater suudaks nende tekstide põhjal teha söödava tüki.
Muide, raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital... Loo moraal seisneb selles, et traktoristist poeediks saada on võimalus üks miljonist.
AGA - kujundus on lahe ja see peibutab küll naiivseid ostjaid ligi.
Hinne 1.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar