laupäev, 24. mai 2014

Anton Pavlovitš Tšehhov "Ilma isata" (Kirjastus "Eesti Raamat", Tallinn 1985)

Kui "Jevgeni Onegin" jäi kirgede ning kurgede osas veidi tagasihoidlikuks, siis Tšehhov end ei pidurdanud. Ma ei räägi siin stiilist à la Henry Miller, aga igatahes põnevalt kirjutatud; kui nüüd võrrelda nilbitsemist, siis võib-olla midagi nagu oli hiljuti loetud Mihhail Artsõbašev'i lugu. Muidugi võrreldes Puškin'iga on Tšehhov ka ajas hilisem, võib-olla oli maneer juba vabamaks läinud. Arvesse tuleb võtta ka seda, et Tšehhov pani selle näitemängu kirja noorpõlves, gümnaasiumiõpilasena (nii et ju tal veri vemmeldas ja lubas endale kerget sulge). Aga aitab küll nendest himuruse juttudest, muidu jääb mulje, et olen üle keskmise kirehuviline. Enda kaitseks ütlen, et see ei ole minu süü kui autor on teoses üheks peamiseks teemaks valinud iha (mõte on lugeja silmades).
Kui iha on üks kõnealuse teose peamine teema, siis tegelikult peaks see olema hoopis (nagu nimigi ütleb) isade ja poegade suhted. Näitemäng keskendub konfliktidele põlvkondade vahel. Seda nii perekonna raames kui ka laiemalt, seltskonnas. Aga - pange tähele - isade ja poegade vaheliste tülide üks teema on naissugu: naised, tütred, armukesed. C'est la vie...
Tegevus toimub suvel, mõisnike ringkonnas, mitte sugugi igavas maakohas. Peategelased on noor kindralilesk Anna Petrovna Voinitseva, tema teispoolsusse lahkunud mehe poeg esimest abielust Sergei Pavlovitš Voinitsev, viimase naine Sofia Jegorovna, noor arst Nikolai Ivanovitš Triletski, külakoolmeister Mihhail Vassiljevitš Platonov ja tema naine Saša. Lisaks on veel terve rida kohalike kõrg- ja ka madalklassnike. 
Nii et jagub tegelasi, kelle arvel nalja ja närvikõdi saab. Erilised intrigandid on Anna Petrovna Voinitseva ja Mihhail Vassiljevitš Platonov. Selliste eest hoiatavad vanemad oma lapsi. Kui ikka tahe on, siis ei takista kõvad palkseinad ega truudusevanded. Loomulikult (nagu peakiri lubab) on kõikide isade ja poegade suhted sassis; reeglina on isad vanamoodsad ja pojad uljad. Mis selle sügavam tähendus olla võiks? Ma ei tea. Ilma isata... see võiks tähendada suhteid, mille vägeva fassaadi taga pole midagi. Sama hea nagu ilma isata. Või siis need, kellel ei ole isa, on veel õnnetumad? Ei tea. Lugesin seda juba mõni aeg tagasi, nii et annan endale andeks, et eriti diibiks ei lähe.
Igatahes saab kinnitada, et Tšehhov on geniaalne kirjanik. Nii mõnus on lugeda ja kerge visualiseerida. Oskab küll. 
Soovitan intriigihuvilistele. Hinne 4.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar