laupäev, 16. august 2014

Viktor Pelevin "Tšapajev ja Pustota" (Varrak, 2001)

Pelevin on minu jaoks olnud veidralt ahvatlev ja siiski tundmatu kirjanik alates sellest ajast, kui ma kunagi sattusin lugema tema raamatut "Sinine latern". Ja "Arvud". Kusagilt mälusopist on Pelevin nüüd pinnale ilmunud taaskord.

"Tšapajev ja Pustota" on raamat, mille kohta on keeruline enda jaoks seisukohta võtta, et mis see nüüd siis oli, mida sa lugesid, või kas see oli hea või halb raamat. Autor jätab su pärast viimast rida sinnasamma maha, eikuskile, kus sa ei oska just läbi loetuga midagi peale hakata. Sise-Mongoolia, iga inimese sisemaailma lõpmata loomingulisus ja tõdemus, et kõik reaalsused on vaid mõistuse valulik püüe genereerida mingit tegelikkust, millele tugineda, millest kinni hoida. Raamatus on käsitletud kaks nö erinevat reaalsust: esmalt Puna-Venemaa koos kantpeade, kokaiini ja sõdimisega, kus saab kokku Tšapajev-Pustota-Anka tandem (vanakooli anekdootide tegelased uues kuues ja uue nurga alt) ja seejärel pilk hullumajja, kus Pustota on koos kolme teise hulluga nö töögrupis, et kollektiivse ravi abil tulemusteni jõuda. Ühel hetkel toimub ka sissepõige omamoodi Valhallasse, kuhu on kogunenud kõiksugu mingis mõttes sõdurisurma surnud. Ja kus Pustotale püütakse selgeks teha, et unenägusid võib olla mitmeid ja see ei tähenda, et üks nendest unenägudest peab tingimata ka tegelikkus olema. Ehk siis toimub liikumine erinevate episoodide ja tegelaste vahel.

Palju sõnademängu ja rõhumist eeldatavatele teadmistele, mis aitavad raamatu sisu avada. Kuid kõigele vaatamata on kõik osad sellest raamatust kirjutatud korralikult ja piisava põhjalikkusega, et raamatu ja selle killustatud osade lõpuni lugemine ei ole mingil juhul problemaatiline ning mingil tasandil loksub see kõik paika ja on arusaadav. Paraku küll vaid selliselt, et raamatu enda mõtte ümbersõnastamine või väljatoomine on problemaatiline.

Soovitan lugeda kõikidel, keda huvitavad uued tegijad ja tuuled kirjanduses ja kellele meeldib lugeda midagi veidrat, mis on filosoofiline, kuid mitte akadeemiline või targutav. 4

1 kommentaar: